EVEA ettepanekud struktuurifondidest rahastatavate ettevõtluse tugimeetmete rakendamiseks aastatel 2007-2013.

Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumi kantsler
Pr. Marika Priske

20. märts 2007.a.
Lugupeetud proua kantsler


EVEA ettepanekud 2007-2013 EASi meetmete planeerimiseks

Edastame EVEA ettepanekud struktuurifondidest rahastatavate ettevõtluse tugimeetmete rakendamiseks aastatel 2007-2013, mis põhinevad eelmise programmeerimisperioodi kogemustel. Loodame, et nimetatud ettepanekute osas toimuvad lisakonsultatsioonid MKM’i ja EVEA vahel ning ettepanekud leiavad kajastamist ettevalmistatavates uute meetmete määrustes.

I. Üldised põhimõtted
1.1 Toetuse taotluse põhimõtted peavad olema programmi alusdokumendis kirjas selgelt, arusaadavalt ja läbipaistvalt. Rakendusasutused ei tohi viljeleda „kirjutamata reegleid” (nt. nõue paketipõhisest lähenemisest turismi turunduse toetamisel; EAS’i väited, et Infrastruktuuri programm on põhiliselt mõeldud tööstusettevõtetele; üksnes „kinnimüüritavate” seadmete toetamine turismi tootearenduse programmis)
1.2 Viia sisse kõigile meetmetele ühtne piir, millest alates on nõutav 3 pakkumist (võib eristada teenuseid ja ehitustöid). Piirsummat arvestada mitte „taotluse summana” nagu praegu koolituse meetmes, vaid väljavalitud üksiku pakkumise järgi (nagu nt. infrastruktuuri programmis).
1.3 Mitte küsida taotlejalt infot, mis on rakendusasutusele kättesaadav e-riigi kaudu (Maksuameti tõend, B-kaart, taotleja esindaja passikoopia, kinnisasja omandiõiguse tõend, jms).
1.4 Avalikustada kõikide meetmete detailsed hindamismetoodikad.
1.5 Anda taotlejale õigus tutvuda tema taotluse hindamisraportiga (mitte üksnes selle väljavõttega): see aitaks taotlejatel paremini aru saada oma nõrkustest ja tugevustest, ellimineeriks mõttetuid kordustaotlusi ja aitaks vältida hindamisel vahetevahel tekkivaid tehnilisi vigu.
1.6 Enne rahastamisotsust mitte nõuda kallist ja suure detailsusastmega projekt-dokumentatsiooni (põhiprojekt) juhul, kui projekteerimistööd ei ole ettevalmistavate töödena abikõlblikud.
1.7 Eelistada projekte, mille teostumine ilma toetuseta on võimatu, vähe tõenäoline või nõuab palju rohkem aega (toetuse vajalikkuse kriteerium). Seni toimus kõigis ettevõtlusega seotud meetmetes edukate premeerimine, mitte abivajajate toetamine.
1.8 Luua Tehnilise Abi meetme baasil horisontaalne (kõiki teisi meetmeid hõlmav) ettevalmistav meede, millest toetada projektide kirjutamist, projekteerimistöid, teostatavus-uuringuid jms. Alternatiivselt võiks laiendada EAS’i nõustamistoetuse meetme abikõlblike taotlejate ringi MTÜ-de, sihtasutuste, KOV’ide, haridusasutuste jms arvelt ning vastavalt suurendada selle eelarvet.


II. Ettepanekud rakendatavate meetmete lõikes
(Siin kasutame 2004-2006 perioodil kehtinud meetmete nimesid ja numbreid, ettepanekud ise on suunatud 2007-2013 perioodi vastavatele meetmetele, mille nimed ja numbrid ei ole veel lõplikud.)

Meede 1.2 „Inimressursi arendamine ettevõtete majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks” osa „Koolitustoetus”

1. Toetada praktikat, õppereise, erialakonverentse.
2. Võtta määrusest maha nõue esitada lähteülesanne koolitajale, kui osaletakse standard-kursustel, mida ei koostata taotleja soovide järgi.
3. Mitte nõuda standard-kursuste ja koolitusluba omavate kodumaiste ja välismaiste koolitajate kursuste puhul kõigi koolitajate CV-sid.
4. Mitte nõuda koolitaja kompetentsi tõestamist, kui selleks on ülikool, kõrgkool, rahvusvaheliselt (või ka kodumaal) tunnustatud koolitusfirma.
5. Kolme pakkumist nõuda mitte juhul „kui toetuse taotluse summa ületab 90 000 EEK”, vaid kui ühe pakkuja poolt pakutava teenuse maksumus ületab teatud summat (kinnitada ühtne kriteerium kõikidele meetmetele, vt. ülalolev kommentaar p. 1.2) Praegune määruse formuleering on segadust tekitav, kuna selle järgi võiks nõuda 3 pakkumist ka siis, kui projekt (nt. ettevõtte aastane koolituskava) koosneb mitmest väiksemast koolitusest, kuid nende summa kokku on üle 128 571. Sellisel juhul oleks ka 2000-EEKi suuruse üksiku koolituspositsiooni osas vaja 3 pakkumist majutuse, transpordi, jne kohta. See arvatavasti ei olnud määruse koostajate kavatsus.
6. Mitte püstitada selle meetme eesmärgiks uute töökohtade loomist ning mitte hinnata taotlusi selle kriteeriumi alusel: koolitus mõjutab tööjõu kvaliteeti, mitte selle kvantiteeti.

Meede 2.1 „Ettevõtete arengu toetamine» osa „Alustavate ettevõtjate starditoetus”

1. Pikendada alustava ettevõtte määratlust: kuni 2 aastat registreerimise hetkest (nagu Tallinna LV programmis)
2. Mitte piirata toetatava ettevõtte omanikeringi vaid füüsiliste isikutega: see piirab alustavate ettevõtjate võimalusi ja motivatsiooni kaasata lisakapitali nt. „äriinglite” ja muude kohalike institutsionaalsete partnerite kaudu ning ei võimalda kasu saada Eesti maksusüsteemi eelistest (juba ettevõtlusest tulu teeninud isik peab esmalt võtma tulu dividendidena välja, kaotades kolmandiku maksudena, ja alles siis saab investeerida seda uude alustavasse ettevõttesse). Seega vähendab taoline piirang alustajate omafinantseerimisvõimet ja jätkusuutlikkust. 25%-ga võiks piirata avaliku sektori ja mitte-VKE-de osalust toetatavates ettevõtetes.
3. Toetuse piirsumma võiks olla minimaalselt 200 000 EEK, soovitavalt – 300 000 EEK taotleja kohta. Jätkusuutliku, töökohti loova ja ekspordivõimelise ettevõtte käivitamine on oluliselt kapitalimahukam kui senine toetus. Toetuse suurus peab vastama eesmärkidele, mida starditoetuse saajatele seatakse käibe, töökohtade ja palgataseme osas. Säilitada ka „elustiili ettevõtja” toetust, tõstes seda 50 000-lt 100 000 kroonini. See instrument sobib eriti hästi teenindusliku mikroettevõtte alustamiseks.
4. Toetada ka liikuvvahendite soetamist (liisingut), kui need on otseselt vajalikud ettevõtte teenuse/tootmise funktsioneerimiseks (nt. liikuv kingaparandus või juuksuritöökoda, ekskursioonibuss, grillifurgoon jms). Piiri saaks seada näiteks selle järgi, kas ja kui palju peab sõidukit ettevõtluseks spetsiaalselt kohandama.
5. Tehnoloogiliste ja innovaatiliste firmade puhul toetada ka infotehnoloogia seadmete ja tarkvaralahenduste soetamist, kuna tegemist on selliste ettevõtete põhiliste tootmisvahenditega.
6. Mitte nõuda ekspordilepingute olemasolu hindamaks ekspordipotentsiaali (lepinguid reeglina ei saa teha enne kui toodang hakkab reaalselt tulema; ei tohi nõuda, et stardiabi taotlejal oleks taotluse esitamisel juba toimiv tootmine, piirduda võiks potentsiaalsete ostjate kirjalike huviavaldustega).
7. Mitte nõuda kindlate müügikanalite olemasolu innovaatiliste start-up’ide puhul (kui toodet või isegi selle analooge veel ei ole, ei saa selle kohta reeglina ka eellepingut teha).

Meede nr 2.1 „Ettevõtete arengu toetamine” osa „Nõustamistoetus”

1. Mitte püstitada selle meetme eesmärgiks uute töökohtade loomist ning mitte hinnata taotlusi selle kriteeriumi alusel – nõustamise mõju töökohtadele on alati kaudne. Eesti tingimustes tuleb pigem hinnata nõustamist, mis aitab väiksema tööjõuga hakkama saada.
2. Toetada äri- ja turundusplaanide kõrval ka toodete ja teenuste kontseptsioonide, brändide, kaubamärkide ja disainilahenduste väljatöötamist, samuti ettevõtte diagnostikat ja ekspordivõimekuse auditit.

Meede 2.1 „Ettevõtete arengu toetamine” osa „Ekspordiplaani programm”

1. Ekspordiplaani elluviimisel jätta taotlejale rohkem ruumi sobivaimate ja/või ebatraditsiooniliste turundusviiside rakendamiseks, s.h. selleks vajaliku põhivara investeeringute teostamiseks. Näited realiseerimata ideedest: mobiilne messiboks; spets-bussi varustamine sepaseadmetega ning sellega Euroopa sihtturgudel messidel ja laatadel müügi korraldamine; maa ost ja ehituskulud müügiplatsi, müügiesinduse või demo-majade püstitamiseks; loosimiste korraldamine potentsiaalsete klientide seas (kallihinnaliste auhindade puhul, nagu puhkusereis, mööblikomplekt jne).
2. Toetada brändingu ja disaini teenuse ostmist seoses eksporditurgudele minekuga.
3. Toetada B2B – kontaktürituste külastamist välisriikides.

Meede 2.2 „Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise toetamine”

1. Välistada hindamismetoodikas mittetööstuslike ettevõtete diskrimineerimine
2. Asendada hindamismetoodikas absoluutarvupõhised kriteeriumid suhtarvudega, kuna senine metoodika seab eelisolukorda suuremad ettevõtted.
3. Eelistada taastuval, mittefossiilsel energial põhinevaid küttesüsteeme.
4. Toetuse paremaks fokuseerimiseks vähemarenenud infrastruktuuriga piirkondadele ja seoses eelarve vähesusega võiks jätta välja 5-s suuremas Eesti linnas tegutsevad ettevõtted.

Meede 2.4 „Turismi arendamine” osa „Turismi tootearendus ja turundus” (tootearenduse osa)

1. Luua „väikeprojektide” alaprogramm (toetuse piirsumma nt. 1,5 mln. EEK projekti kohta)
2. Kuna siseviimistlusega seotud kulutuste abikõlblikkus on tekitanud üleüldist segadust, siis tuleb nimetatud kulutused üheselt ja väga selgelt lahti kirjutada. Teeme ettepaneku, et kõik projektide tehnilistes joonistes toodud tehnoseadmed (sõltumata sellest, kas vann või radiaator on sisse müüritud, seisab jalgadel, kinnikruvitud seina, vms.) lugeda siseviimistlusega seotud abikõlblikeks kuludeks.
3. Meetme toetatavate tegevustena on nimetatud: majutusettevõtete (hotell, motell, külalistemaja) ehitamine ja renoveerimine ning aktiivpuhkekeskuste arendamine, sealhulgas turistide aktiivse puhkuse teenindamiseks vajalike ehitiste ehitamine, renoveerimine. Objekti ehitamise, renoveerimise ning nende tegevustega seonduva siseviimistlusega seotud kulutused. Teeme ettepaneku mitte kasutada terminit „renoveerimine”, mis ei eksisteeri Ehitus- ega Muinsuskaitseseaduses. Termini „renoveerimine” asemel tuleks kasutada mõistet „restaureerimine” ja „remont”, viies sellega määruse kooskõlla mälestistele kehtestatud nõuetega vastavalt Muinsuskaitseseadusele. (Vt. detailsemad põhjendused lisas 1)

Meede 2.4 „Turismi arendamine” osa „Turismi tootearendus ja turundus” (turunduse osa)

1. RAK logo kasutamise nõue ajalehereklaamides, internetibänneritel ja edendusmeenetel tuleks hoolikamalt läbi mõelda ning kohaldada vastavalt oludele ning kainele mõistusele.
2. Programmi alusdokumendi ning EASi rahajaotuspõhimõtete ühilduvus. Vastavalt EAS’i kodulehel olevale programmi kirjeldusele toetab EAS ainult „turismiettevõtjate turundustegevusi rahvusvahelistel sihtturgudel ettevõtete poolt pakutavate tootepakettide ja Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamiseks”, kuid meetme 2.4 määruses ei ole sõnakestki pakettide kohta.
3. „Pakettimise” nõudest tuleks järgmisel perioodil loobuda: mitmed tunnustatud turismieksperdid kinnitavad, et turutrendiks ei ole enam turismitoodete paketid, kliendid soovivad järjest rohkem paindlikust, eriti maksevõimelisemad kliendid.
4. Kui turismi turundusprogramm toetab ainult pakettide müüki, siis on kohatu nõue, et projekt peab looma uusi töökohti: töökohad tekivad tootearenduse tulemusena ning raamatupidamislikult on võimatu tõestada, mil määral töökohtade arv on seotud just pakettide ja mitte eraldiseisvate teenuste müügiga.
5. Toetada uuenduslikke ja teisi, ettevõtja poolt otstarbekaks peetud, turundusmeetmete rakendamist (tutvustusreisid, ühisturundus, filmi- ja videoprogrammid, presentatsioonid, brändingu teenused, loosimised, jms). Trükised, välismessid ja turu-uuringud ei ole tihti kõige tõhusamad turundusvahendid.

Meede 4.6.1 Kohalik sotsiaal-majanduslik areng osa «Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine»
Meede 4.6.2 Kohalik sotsiaal-majanduslik areng osa «Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine»
Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise väikeprojektide programm

1. Võimaldada MTÜ-dest taotlejate puhul toetuse osalist ettemakset – kus taotleja peab tasuma vaid omafinantseeringu ja kogu käibemaksu osa ning ülejäänud osa (vastavalt toetuslepingule) tasub rakendusüksus.
2. Toetada eraldiseisvaid piirkondade PR-kampaaniaid M 4.6.2 väikeprojektide alameetmes ja selle järeltulija- meetmes
3. Toetada meetmest 4.6.2 tööstusparkide ja inkubaatorite loomist KOV’ide poolt
4. Lihtsustada uute objektide lisamist KOIT-kavadesse programmiperioodi ajal seoses toetuse taotlemisega meetmest 4.6.1 – ja selle järeltulija-meetmest.


Liikmete ettepanekute põhjal koostanud
Marina Kaas


EVEA asepresident

6309 139