EVEA Tallinna klubi 31.03.2010.

Külalised:
Illimar Paul, MTÜ Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing juhatuse liige
Michael C. Polt, Ameerika Ühendriikide Suursaatkonna suursaadik

Selle hooaja esimene klubiõhtu toimus taaskord Savoy hotelliga samas majas asuvas restoranis MEKK.

Illimar Paul

Illimar Paul tutvustas põgusalt Eesti ettevõtjate võimalust siirduda USA turule. Tutvustus hõlmas PROLOG-i „lipu“ all tehtud missioonide tutvustust ja peamiste punktide võimalust, kuhu oleks tark oma kaupu saata. Illimar Paul tõi ka välja selle, et eesmärgiks on seatud müüa tooteid otse kliendile mitte sadamasse. Sealhulgas vastas Illimar Paul ettevõtjatel üleskerkinud küsimustele.

Michael C. Polt

Suursaadik püstitas peamise teemana küsimuse, et kelle või mille jaoks üldse VKE-d peaksid olema. Seda teema iseloomustamiseks tõi ta pidevalt võrdluskoti USA VKE-ga.

VKE-de suurused USA-s ja Eestis on väga erinevad (USA-s on 500 töötajaga ettevõtjad veel VKE). USA-s maksavad VKE-d 44% maksudest, loovad 64% uutest töökohtadest ning moodustavad teenuste ja kaupade ekspordist 97%. Seega peaks suursaadiku hinnangul olema VKE-s töötada olema väga hea. Eriti palju on VKE-sid IT valdkonnas.

Kuna ka USA-d on räsinud majanduskriis, on ka seal järjest rohkem hakatud tegelema ettevõtlusega. Kuna paljud töötajad on kaotanud oma töökoha, siis ei ole neil muud väljapääsu kui hakata ettevõtjaks ning otsida uusi turge ja suundi. Tulenevalt praegu valitsevatest aegades on ka lihtsam alustada, sest on väiksem konkurents, rohkem vabu töötajaid turul ning ka laieneda on lihtsam.

Ka USA VKE-del on probleeme krediidi saamisega, kuna neil puudub juurdepääs vajalikule laenuvõimalusele, sest ka pangandussektor on madalseisus. Kõige suuremaks probleemiks nimetatud sektoris oli Lehmann Brothers pankrott, kuna see mõjutas tugevalt ka teisi suuri pankasid, mistõttu on nüüdseks häiritud paljude VKE-de võimalus saada pankadest ettevõtluseks vajalikke laenusid.

Teiseks VKE-de probleemiks USA-s on oluliselt väiksem suutlikus pakkuda oma töötajatele „tervisepakette“, mistõttu paljud töötajad on nõus töötama suurettevõtetes tunduvalt väiksema palga eest, kui neile ning nende perele tagatakse näiteks tervisekindlustus.

Lisaks pole VKE-d kasutanud veel ka täit ekspordipotentsiaali. USA suursaadik rõhutas, et VKE-d peaks nägema ekspordi tähtsust. Ta tõi täiendavalt välja, et USA VKE-del on täiendavalt veel võimalus siseturul edukalt müüa, kuna tarbijate hulk on nii suur, kuid Eesti VKE-de võimalus edukalt laieneda on ainult läbi ekspordi. Tema hinnangul peaks Eesti VKE-d nägema kindlasti ka võimalusena Venemaa turule minekut.

Olles USA-s ja tutvustades sealsetele ettevõtjatele Eestit tekkis USA ettevõtjatel kaks küsimust: kus Eesti asub ning kuidas oleks läbi Eesti Venemaale võimalik kaupu müüa?

Eeltoodust tulenevalt rõhutas suursaadik tungivat vajadust luua Eesti oma bränd. Ta tõi võrdluse Šveitsiga, kes oma brändi suutnud väga hästi maailmale maha müüa. Suursaadiku hinnangul on Eesti ettevõtjatel ülimalt raske müüa oma kaupu ja teenuseid omamata kindlat ühtset brändi. Muidugi on üheks võimaluseks tehnoloogia brändi loomine (Skype näide), kuid on ka teisi võimalusi. Mida aeg edasi seda tähtsamaks muutuvad ajupotentsiaal, ettevõtlikus ja teadmised ning langeb tööstustoomise võimaluse tähtsus. Sellest tulenevalt ei loe inimeste arv vaid nende tootlikus ja potentsiaal midagi uudset välja mõelda.

USA suursaadik tõi välja, et ka IT valdkonnas ei ole ainukeseks võimaluseks Silicon Valley, sama seis on ka rahandussektoriga. Seega oli tema soovitus USA turule siirdumisel, et minna sinna, kus on väiksem konkurents ja seega võimalusi rohkem. Ta tõi positiivse näitena välja, et hea et EAS-l on filiaal Silicon Valley’s, kuna see aitab tugevalt kaasa Eesti ettevõtjate võimaluste parandamisele siirduda USA turule.

Tähtsa komponendina USA turule siirdumiseks tõi ta välja ka ostu soovi, seega sellesk, et müüa enda kaupu ja teenuseid USA-sse on hea kui ka soovitakse osta USA ettevõtjate kaupu või teenuseid Eestisse. Seeläbi on tekkivad sidemed oluliselt tugevamad ettevõtjate vahel ning ka USA ettevõtjad suhtuvad Eesti ettevõtjatesse kui kindlatesse partneritesse.

Ettekande jooksul esitati hr Poltile hulgaliselt pikemat ja lühemat sorti küsimusi, millele ka kõik kohaletulnud said ammendavaid vastuseid.

EVEA poolt kingiti hr Poltile vimpel ning paluti teha mälestuseks ülestähendus vastavasse külalisteraamatusse.

Järgmine EVEA Tallinna klubi toimub 28. aprillil


Küsimused:
1. Kuidas USAs on VKE olukord, kui lihtne on luua jne. Kuidas valitsus toetab? Ka maksuküsimus? On olnud palju turbulentsi. Risk capital on väga lihtne saada. Läbimõeldud asjadele on raha väga lihtne saada. Ka läbi kukkuda pole olnud ajalooliselt halb märk. See on tulenevalt olukorrast muutunud. On vahe riskil ja kriminaalsel käitumisel äris. USA on hea koht äri tegemiseks – saab kapitali ja sind ei tambita mutta ebaõnnestumise eest. Alati on vaadatud edasi, mitte minevikku (tulenevalt kiirusest). Föderaalne osa aitamises ei mängi rolli. KOV toetavad väga. Seega toetatakse väga. Eriti heaks argumendiks on töökohtade loomine. Maksu küsimus. Elamine on odav, kui mitte metropole arvestada. Sots maksude osa on muutumas tänu Obama eelnõule. Maksukoormus selles osas on väga väike. Kuid maksude deklareerimine on keeruline. Kuid ka vastutuse osa on suurem (näiteks libisemise juhtumid).
Ka USA inimesed hakkavad aru saama, et on vaja rahvusvahelist äri teha. Eesti eeliseks on hea inglise keele oskus.
2. Kumb on õige, kas üks turg või 50 erinevat turgu? Kuhu on soovitusi minna? On üks turg, kuid ära jahi kohe kõike 300 miljonit inimest. Rünnake turgu segmendi kaudu. Leidke see kes tunneb USA turgu ja ka Eestit. Ärge käige tehtud radu, leidke oma rada.
3. Eesti bränd? See osa on nõrk. Et me ei peaks müüma Eestit vaid hoopis oma brändi. Šveits on läinud teist teed. On tähtis ikkagi brändi müüa, läbi turistide tutvustada.
4. USA teab Eestit, mitte endise liiduvabariigina vaid väikse põhjamaa riigina. Kuna Eesti jõuab igale poole (Iraak, Haiti), siis hoiab Eesti teiste elusid.
5. Kuidas Heiki sai kontakti USA-ga? Läbi brittide leidis kontakti.
6. Mida me venemaast arvame? Äriinimestena on eesmärgiks raha teenimine. Seega on tähtis ka Venemaaga äri tegemine.
7. Mis oleks kontaktideks? Saatkond oleks esimeseks. US Department of Commerce.