|
EVEA klubiürituse kokkuvõte - Aktuaalne tööhõivepoliitika 28. aprillil
Külalised: Hanno Pevkur, sotsiaalminister Ingvar Bärenklau, Rahandusministeeriumi eurokommunikatsiooni projektijuht
Klubi sissejuhatavas osas tutvustas Ingvar Bärenklau eurole ülemineku korraldust Eestis. Ta peatus oma ettekandes pikemalt euro kasutuselevõtu eeldustel (Maastrichti kriteeriumid), Eesti eurole ülemineku plaanil, euro kasutuselevõtu põhimõtetel ning eurole ülemineku praktilistel aspektidel. On selge, et Eesti täidab kõiki kriteeriume, kuid lõplik kinnitus Eesti liitumiseks euroalaga tuleb alles 13. juulil Euroopa Liidu rahandusministre nõukogu (ECOFIN) poolt.
Eurole ülemineku plaan on välja töötatud Asjatundjate Komisjoni töö tulemusena ja seda koordineerib Rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak. Riigikogu on vastu võtnud Euro kasutusele võtmise seaduse eelnõu, mis reguleerib Eesti krooni eurodeks vahetamist ja krooni käibelt kõrvaldamist, euro ja krooni paralleelkäivet ning sätestab eurole üleminekuks vajalikud seadusemuudatused.
Euro kasutuselevõtt kontorahas toimub kohese järsu üleminekuga ning alates €-päevast algab 2-nädalane sularaha paralleelkäibe periood, mil maksta saab nii kroonides kui ka eurodes (vahetusraha saab tagasi eurodes) ning pärast paralleelkäibe perioodi on euro ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eestis.
Eurole üleminek on rahavahetus ja mitte rahareform. Kroonid vahetatakse eurodeks Eesti Panga ametliku kursiga ja ilma teenustasuta. €-päeval vahetatakse pangakontodel olevad kroonihoiused automaatselt ja ilma teenustasuta eurodeks. Pangad vahetavad 1 kuu enne ja 6 kuud pärast üleminekupäeva kroone eurodeks ametliku keskkursiga ja teenustasuta kõigis pangakontorites ning seejärel veel 6 kuud piiratud kontorivõrguga. Pärast seda vahetab Eesti Pank kroone eurodeks keskkursiga ja teenustasuta tähtajatult.
Krooni sularaha kogutakse käibelt ja euro sularaha lastakse ringlusesse sujuvalt sularahaautomaatide, pangakontorite, kaupluste ja teenindusasutuste kaudu. Eraldi rahavahetuspunkte ei avata. Kaardimaksed muutuvad europõhisteks alates €-päevast. Sularahaautomaatides asendatakse kroonid eurodega 24-48 tunni jooksul.
Ettevõtetele tähendab eurole üleminek järgmist: • Järsk üleminek raamatupidamises – eurodes tuleb esitada kõik aruanded perioodide kohta, mis lõpevad €-päeval või hiljem, • Minimaalseks aktsia- ja osakapitali suuruseks saab vastavalt 25 000 ja 2500 eurot; aktsia minimaalne nimiväärtus 10 eurosenti, • Põhikirjad võimaldatakse viia europõhiseks 6 kuu jooksul enne €-päeva; võib kasutada lihtsustatud otsustuskorda (üle 50% poolt).
Uute hindadega harjumiseks kohustatakse kauplejaid 6 kuud enne ja 6 kuud pärast €-päeva avaldama hinnad müügikohas käsitsi või trükitehniliselt nii kroonides kui eurodes. Hinnatõusu seoses eurole üleminekuga ei ole oodata, sest tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku ühekordne mõju hindadele oli 0,1-0,3% ning seejärel toimus stabiliseerumine. Peamised otsesed kulud on seotud nn hinnasiltide asendamisega ja IT-muudatustega.
Õhtu jätkus Sotsiaalminister Hanno Pevkuri seltskonnas, kes rääkis ministeeriumi päevakajalistest probleemidest ja töös olevatest teemadest. Minister oli rahul senise koostööga ettevõtjate ja nende esindusorganisatsioonidega ning kutsus kõiki ettevõtjaid saama osa Eesti Töötukassa tööturuteenustest ja –toetustest ettevõtjatele. Eriti tõstis ta esile tööpraktika ja palgatoetuse meetmeid, sest need aitavad vähendada tööpuudust ning annavad ettevõtjatele võimaluse väiksemate palgakuludega õpetada töötaja välja vastavalt enda vajadustele.
|
|