Väikeettevõtlus vajab suuremat väärtustamist

Väikeettevõtlus Eestis tekkis 1986. aastal ja sellest ajast peale on väikeettevõtete arv pidevalt kasvanud ning nende panus majandusse olnud märkimisväärne.

Väikeettevõtete tuumikorganisatsioon Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) on tegutsenud rohkem kui kakskümmend aastat. EVEA tegevjuht Kersti Kraas, rääkige organisatsiooni tekkeloost ja osast Eesti ettevõtluse arendamisel?

EVEA loodi 1988. aasta detsembris. Selleks ajaks oli hoo sisse saanud kooperatiivide moodustamine ja 1987. aastal Mainorist alguse saanud riiklike väikeettevõtete asutamine. EVEA asutajad olid 54 väikeettevõtet ja kooperatiivi.

EVEA oli vajalik kahe asja pärast. Esiteks, et tutvustada ühiskonnas ettevõtlust kui normaalset ja ühiskonnale kasulikku tegevust, ja teiseks, et valitsusega oleks tugevam läbirääkimis- ja suhtlemispositsioon.

Ükshaaval ei saanud väikeettevõtted olla valitsusele läbirääkimispartneriks ega olnud neil ressursse, et oma sõnumit avalikkusele tutvustada. Tol ajal osales EVEA kõikide majandust puudutavate seaduseelnõude ja määruste kooskõlastamisel ning meie esindajad kutsuti sellekohastesse töörühmadesse.

Kui palju on EVEA-l liikmeid ja kes on teie koostööpartnerid?

EVEA on üks kolmest suurest ettevõtlusorganisatsioonist. EVEA liikmeskond on läbilõige Eesti ettevõtlussektorist.

See on organisatsioon, kuhu on ühinenud nii
FIE-d kui mikroettevõtjad, aga samas on meie liikmeskonnas ka üle 200 töötajaga tootmisettevõtteid.

Enamik meie liikmetest on Eesti kapitalil põhinevad ettevõtted, suur osa neist tegutseb siseturul, palju on perefirmasid. EVEA kollektiiv- ja toetajaliikmete hulgas on mitu erialaorganisatsiooni ja omavalitsust. Informatsiooni liikumises on suurem osa EVEA kollektiivliikmetel, väiksematel ettevõtjate liitudel, kes siis EVEA-st saadava info saadavad edasi oma liikmetele. Selline mitmetasandiline koostöö annab eeliseid ka info kogumisel.

EVEA-l on ettevõtjate ühendustest kõige laiem esindatus ettevõtlust mõjutavates avalikes struktuurides, nagu ministeeriumide komisjonid, nõukojad, töögrupid jne. Samuti riiklikult finantseeritavad ettevõtluse tugiorganisatsioonid, näiteks EAS ja KredEx; regionaalsed väike- ja keskmist ettevõtlust toetavad struktuurid jms.

Eesti majanduses on praegu keerulised ajad. Millised on meie majanduse suuremad valupunktid, mis ootavad lahendamist?

Kaks aastat tagasi, 2008. aasta algul korraldatud konverentsil "Eesti esimeste ettevõtjate kokkutulek" arutasime teemadel "Eesti eduka majanduse jätkusuutlikkusest järgmiseks 20 aastaks", "Maksusüsteemi stabiilsus - ettevõtluse alustala", "Kas meil on maailma parim maksusüsteem või tuleks seda muuta", "Tööjõud, tootlikkus ja palgatõus avalikus ja erasektoris", "Võõrtööjõud".

Täna, kaks aastat hiljem, oleme olukorras, kus üheski eeltoodud punktis ei saa enam rääkida positiivses võtmes. Argument, et meie naabritel on veel halvem, ei saa olla õigustuseks, et mitte otsida konstruktiivseid teid majanduse jaluleupitamiseks.

EVEA tegevuse üheks põhieesmärgiks on ära hoida põhjendamatu otsene ja varjatud maksukoormuse tõus ettevõtluses ning kaitsta ettevõtja vabadust oma tulu investeerimisel. Kas tunnetate Eesti ettevõtluskliima halvenemist ja mida olete suutnud teha selle vältimiseks?

EVEA esindajad kuuluvad kõikide ministeeriumide ettevõtlusega seotud töörühmadesse ja me püüa­me mitte "maha magada" hetkega tekkivaid seadusemuudatusi, mis ettevõtja poolt vaadates elu päris hulluks võivad teha. Selge on see, et EVEA ei seisa mitte ainult oma liikmete huvide eest, vaid püüab arendada stabiilset ettevõtluskeskkonda siiski kõigile VKE-de hulka kuuluvatele ettevõtjatele ja FIE-dele, kel on praegu eriti segased ja keerulised ajad.

EVEA on viimasel ajal pidevalt olnud meedias oma ettepanekutega. 2009. aasta suvel pöördusime õiguskantsleri poole ja väitsime, et käibemaksu muudatuste rakendamise kiirus on vastuolus terve mõistusega.

Muidugi ei olnud tekkinud olukorras võimalik käibemaksu suurust tagasi keerata, kuid tahtsime ikkagi osutada sellele, et ka riigikogu otsuste taga peaks olema analüüs ja terve mõistus, seadusi ei saa muuta üleöö. Käibemaksuseaduse muutmine lühikese etteteatamisajaga oli Eestile head kuulsust toonud maksusüsteemile antud esimene kõva hoop.

Valusalt on tõusnud päevakorda töötuse probleem. Milliseid lahendusi pakute tööpuuduse leevendamiseks?

EVEA ettepanekud tööhõive parandamiseks on lihtsad ja osa neist on ühel või teisel kujul juba kõlanud nii meie kui teiste ettevõtjate suust. Peame oluliseks kaotada töötasudelt ja FIE-de ettevõtlustulult makstava sotsiaalmaksu alampiir ning kehtestada kord, millega sotsiaalmaksu makstakse proportsionaalselt saadud töötasu või ettevõtlustuluga.

Praegu kehtiv miinimumpalgaga võrdne arvestuse alampiir pärsib nii lihtsate ja osalise tööajaga töökohtade loomist, seda eriti riigi äärealadel, kui ka tööandja võimalust säilitada töökohti, viies töötajad üle osalise tööajaga tööle.

Peame vajalikuks kehtestada sotsiaalmaksu ülempiir, et kergendada ettevõtjatel kvaliteetsete, nn tarkade töökohtade loomist; kaotada FIE-de avansilise sotsiaalmaksu tasumise kohustus, võrdsustada füüsilisest isikust ettevõtjad teiste ettevõtjatega ja väärtustada iseenda tööandjaks hakkamist. Vastu tuleks võtta äriseadustiku muudatused, mis võimaldavad eraisikutel luua sümboolse osakapitaliga piiratud vastutusega äriühinguid.

Selline regulatsioon on juba jõustunud näiteks Saksamaal, Belgias, Bulgaarias ja Lätis ning on kooskõlas Euroopa Liidu ettevõtluspoliitikaga. Antud muudatus aitab eeskätt ettevõtjapotentsiaaliga töötuid, noori ja koduperenaisi ning vähendab nimetatud ühiskonnagruppide survet sotsiaaltoetuste süsteemile. Tänane Eesti vajab nii odavaid kui ka kalleid töökohti.

Tugiteenused
• EVEA nõustab seadusandluse, maksude, raamatupidamise, Euroopa Liidu jt küsimustes.