Lang loodab äriseadustiku muudatustele valitsuse toetust

Justiitsminister Rein Lang loodab tänasel kabinetiistungil valitsuse toetust äriseadustiku muudatustele, mille kohaselt oleks võimalik Eestis osaühingute asutamine ilma osakapitali sissemakseta. Majandusministeeriumi ja EVEA hinnangul on eelnõu aga toores.

Eelnõu kohta on oma arvamuse justiitsministeeriumile esitanud Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, kelle hinnangul on eelnõus küll häid muudatusti, mis vähendavad ettevõtjate halduskoormust ja teatud juhtudel ka asjaajamisega seotud rahalisi kulutusi, kuid on ka olulisi puudusi.

Ühena tõi EVEA president Marina Kaas välja ka piiratud vastutusega ühingu miinimumkapitali nõude.

Nimelt võimaldaks eelnõu asutada osaühingu ilma, et selle käigus peaks tehtama märkimisväärseid kapitalimahutusi, kui just tulevane tegevusvaldkond seda ei nõua.

„Näiteks kui mõni ettevõtlik inimene soovib hakata pakkuma mõnd nõustamisteenust ja sooviks seda teha äriühingu kaudu, siis ei ole ju selleks hädapäraselt vaja muud, kui head teadmistepagasit ja pealehakkamist. Hea nõu andmiseks ei ole vaja 40 000 krooni, mida hetkel äriseadustik osaühingu asutamiseks nõuab,“ avas justiitsminister Rein Lang eelnõu tagamaid.

Ka majandus-ja kommunikatsiooniministeerium toetab üldises plaanis ettevõtlusega alustamise soodustamist, kuid peab justiitsministeeriumi esitatud eelnõu endiselt tooreks. Samuti ei ole majandusministeerium rahul sellega, et osapooltega pole läbi räägitud.

"29. märtsil toimub väikeettevõtluse nõukoda, kus seda teemat arutatakse. Sinna on oodatud ka justiitsministeeriumi esindajad, kes saavad oma seisukohti argumenteerida," vahendas majandusministeeriumi üleskutset MKMi avaliku suhete osakonna nõunik Rasmus Ruuda.

Langi sõnul jääb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastuseis sellele meetmele talle arusaamatuks.

"Majandusminister ei ole oma vastuseisu põhjenduseks seni toonud mingeid tõsiseltvõetavaid argumente viidates vaid, et valdkond vajaks veel analüüsimist," ütles Lang.

Majandusministeerium selgitas, et näiteks ei selgu eelnõust, mis põhjusel on valitud „konkurentsivõimelise osaühingu“ kontseptsiooni rakendamisel just selline regulatsioon nagu eelnõus kirjas.

Näiteks on Euroopa Liidus tutvustatud ka „1-Euro osaühingu“ kontseptsiooni. Majandusministeeriumi jaoks on senini jäänud aga arusaamatuks, kas sellist lähenemist üldse kaaluti ning miks sellest otsustati loobuda. Samuti viitab majandusministeerium sellele, et seletuskirjast ei selgu, millises ulatuses on reaalselt antud kontseptsiooni rakendumisel kaitstud võlausaldajate huvid.

Justiitsministeeriumi eelnõus väljapakutud muudatuste järgi on võimalik asutada osaühing, mille osakapitali moodustavad nõuded osanike vastu, kes vastutavad tegemata sissemaksete ees kuni selle summa ulatuses, mida nad sissemaksena teha on lubanud.

Kui osaühingul tekivad makseraskused ning võlausaldajatel ei ole võimalik oma nõudeid osaühingu vara arvel rahuldada ja kuulutatakse välja pankrot, siis hiljemalt sel hetkel nõuab pankrotihaldur tegemata sissemaksed osanikelt sisse.

Langi selgitusel on viimane vajalik selleks, et ettevõtluse edendamisel ei jääks samas kaitseta võlausaldajad.

"Vastasel juhul võime jõuda vastupidise tulemuseni, kus kaitseta jäänud võlausaldajate võimalikud pankrotid ei aitaks ettevõtlusele mitte kuidagi kaasa," nentis Lang.

EVEA hinnangul pole aga ka 40 000 kroonine „tagatis” piisav võlausaldajate huvide tegelikuks kaitsmiseks võimaliku maksejõuetuse korral. "Küll aga mõjub selline miinimumkapitali künnis pidurina eelnimetatud sihtrühmadele, kelle hulgast võiksid tulla uued väikeettevõtjad," hoiatas Kaas.

Majandusministeerium palub ka kaaluda ettepanekut, mille kohaselt osaühingu osakapitali muutmise protseduuri jaoks võiks välja töötada digitaalse lahenduse. Tänase kuluka notariaalset kinnitamist nõudva protseduuri asendamine elektroonse e-äriregistri baasil toimiva lahendusega võiks hinnanguliselt vähendada ettevõtja halduskoormust ilma protseduuri sisulises kvaliteedis järeleandmisi tegemata, leiab ministeerium.

Praegusel hetkel on aga eelnõu majandusministeeriumi hinnangul toores ja sotsiaalpartneritega läbi rääkimata, vähendama peaks bürokraatiat ja kaaluma EL-i soovitatud kontseptsiooni.