EVEA kommentaarid justiitsminiteeriumile Äriseadustiku muutmise eelnõu kohta

Lugupeetud härra Justiitsminister

Täname, et olete küsinud EVEA arvamust planeeritavate Äriseadustiku muudatuste kohta.

Üldjoontes on meil hea meel nõustuda paljude eelnõus toodud muudatustega, mis vähendavad ettevõtjate halduskoormust ja teatud juhtudel – ka rahalisi kulutusi seoses asjaajamisega. Siiski on 2 teemat, milles leiame olevat puudujääke nii kehtivas kui kavandatavas regulatsioonis:

1. Piiratud vastutusega ühingu miinimumkapitali nõue

Oleme seisukohal, et Justiitsministeeriumi poolt pakutud lahendus, kus kapitali rahalist ja mitterahalist sissemaksmist võib ajatada ning asendada võlanõudega osaniku vastu, jättes osakapitali miinimum summaks 40 000 EEK, ei muuda sisuliselt midagi, vaid tegelikult seadustab niigi kehtivat olukorda.

EVEA on aastaid seisnud selle eest, et osaühingu miinimumkapitali nõuet viiakse nii madalale tasemele, et ettevõtjaks suudaks hakata igaüks. Kui 1 Kroon või 1 Euro võib tunduda liiga vähe, siis 4 Eesti keskmist kuupalga, kas rahas või võlakohustusena, on selgelt liiga palju. Justiitsministeeriumi pakutud muudatus ei too meid lähemale Euroopa Liidu ideele luua 1-eurose piiratud vastutusega ühingu ning selgelt ei täida eesmärgi motiveerida ettevõtlusega alustamiseks uusi sihtrühmi: koolide/kõrgkoolide lõpetajaid, töökoha kaotanuid või koondatavaid, koduperenaisi jne. Ühelt poolt sarnaneb selliste vähekindlustatud isikute jaoks 40-tuhandeline võlakohustus tegeliku sissemaksenõudega ja tekitab suure ohu ja riski tunnet, vähendades seega valmidust ettevõtlusega alustamiseks. Teiselt poolt, ei ole põhjust arvata, et 40 000 kroonine „tagatis” oleks piisav võlausaldajate huvide tegelikuks kaitsmiseks võimaliku maksejõuetuse korral. Selles osas ei ole suurt vahet, kas osakapital on 1 kroon või 40 000 krooni. Ühendatud Kuningriigis on minimaalne osakapital 1 GBP. Ei ole kuulda olnud, et see oleks seal põhjustanud erilisi raskusi võlausaldajate õiguste kaitsel. Samuti on Lätis hiljuti seadustatud eraisikute õigus asutada 1 Lati miinimumkapitaliga piiratud vastutusega äriühingu, mis ilmselt järgib Euroopa Komisjoni vastavat algatust. Meil on arusaamatu, miks ei saa Eesti minna selle hea ideega kaasa ning peab tingimata looma seadusandliku innovatsiooni?

2. Allutatud laenud omanike poolt

Juhime tähelepanu asjaolule, et esitatud kujul, mil omaniku laen raskustes ettevõttele automaatselt loetakse sissemakseks osakapitali, pärsib regulatsioon äriühingu osanike huvi anda äriühingule laenu. Allutatud laenu kohta uue regulatsiooniga kehtestatav automaatika võib mitteallutatud laenust sellise ootamatult teha, seda ka osaniku või kolmanda isiku tahte vastaselt. Pakutav lahendus vähendab osanike valmidust tulla appi raskustes ettevõtetele olukorras, kus teisi laenuandjaid leida on ilmselt võimatu. See omakorda suurendaks ettevõtete likvideerimisi, koos nende töökohtade ja kättevõidetud turuosadega. Oletades, et allutatud laenu taolise regulatsioonimehhanismi kehtestamisel on prioriteetseks peetud ühtede võlausaldajate kaitset, väheneb sellega äriühingu (kui iseseisva õigussubjekti ja osaniku varast eraldiseisva üksuse) teiste võlausaldajate õiguskaitse. Seejuures ei saavutata nende esimeste võlausaldajate kaitset (nagu kõik õiguspraktikud ja ettevõtjad ammugi kogenud on ning mis on äriüldsusele laialdaselt teada). Soovitame loobuda fiktiivsest ja üleprioritiseeritud võlausaldajate kaitsekontseptsioonist kavandatava allutatud laenu toimemehhanismis.

Mõlemat eeltoodud konstruktsiooni iseloomustab asjaolu, et need on suunatud ühiskonna kaitsmisele väikese hulga ebaausate inimeste eest, ahistades samas enamikku ausameelseid inimesi. Sellega ei saa nõus olla.

EVEA on seisukohal, et nimetatud teemad vajavad täiendavat analüüsi ja laiapõhjalist arutelu ning oleme avatud edaspidiseks mõttevahetuseks.

Lugupidamisega
Marina Kaas
EVEA president