Valitsus kuulab killustunud ettevõtjaskonda viimases hädas

Eesti ettevõtjaskond on ühingutesse koondunud vähesel määral ning valitsus selle arvamust üldiselt arvesse ei võta, ütles väike- ja keskmiste ettevõtete assotsiatsiooni (EVEA) president Marina Kaas.

«Väikeettevõtjatest on ühingutesse koondunud alla 10 protsendi,» rääkis Kaas. «Ükski Eesti organisatsioon ei esinda rohkem kui 3,5 protsenti kõigist ettevõtetest.»

EVEAsse kuulub praegu ligi 1000 ettevõtet nii otseselt kui läbi kollektiivliikmete nagu regionaalsed ja erialaliidud. Eesti väikeettevõtjaskonna arvukust silmas pidades on see vähene organiseeritus, tõdes Kaas.

Mingil määral on EVEAga ühinemine tema sõnul majandussurutise ajal aktiivsemaks muutunud, kuid liikmeskond püsib umbes sama kui aasta eest, sest leidub ka lahkujaid. Ühinenud on aktiivselt need, kes teatud valitsuse otsuste tõttu kannatada saanud. Lahkumise põhjused on reeglina majanduslikud. «Paljudel ettevõtetel on rasked ajad ning nad kärbivad kulusid nii palju kui vähegi võimalik,» selgitas Kaas. «Üks kõige lihtsamini kärbitavaid kulusid on ühingukulu, sest maksuametile ja töötajatele peab ettevõtja ikka maksma ning endale ka midagi jätma.»

Kriis oli paljudele katastroof

Kriisi mõjudest üldiselt rääkides ütles Kaas, et raske on hinnata, kas see tabas rängemalt väikseid või suuri ettevõtteid. «Väiksed ettevõtted on paindlikumad - nad kaotavad kriisiolukorras kiiremini jalgealuse, aga ka tõusevad jalgadele kiiremini ja neid tekib kiiremini juurde,» arvas ta.

Kaasi kinnitusel on ettevõtjad reeglina sellised inimesed, kes juhul, kui nad ühel alal ebaõnnestuvad, proovivad uuesti teises valdkonnas. Tema sõnul on Eesti inimestel üldiselt aga eelarvamus ning pankroti läbi teinut ei taheta kuskil usaldada. «Vaja on seda, et meil ühiskondlik suhtumine ebaõnnestumistesse oleks normaalne,» lausus Kaas «Et inimest, kes ükskord pankrotti läinud, ei tembeldataks luuseriks või ebausaldusväärseks. Ja et ka riiklik tugiprogramm aitaks neid, kes on pidanud ükskord kas likvideerimisest või pankrotist läbi minema. Et neid ei välistataks uutest toetustest, näiteks stardiabist.»

«Usun, et paljudel väikeettevõtjatel on seoses nende raskustega tekkinud otsene vajadus üle vaadata oma kulude struktuur ja seda optimeerida, mõelda välja uusi tooteid, otsida uusi turge ning seda on ka juba tehtud,» rääkis Kaas kriisi positiivsetest mõjudest. «Raskused teevad tugevamaks, aga muidugi see on alati mingi loomuliku kaoga - osad ettevõtted ei saagi raskustest üle,» lisas ta. «Need kes saavad, on aga võibolla järgmisel etapil palju elujõulisemad. Sel on makromajanduslikult võibolla positiivne mõju, aga samas ei tohi unustada, et ettevõtlust tuleb ka mikromajanduslikult vaadata. See on paljudele inimestele isiklik katastroof, pankrot ja selle tõttu paljudele inimestele isiklik töötus.»

Toetustega kaasneb suur bürokraatia

Valitsuse tegevusest ettevõtjate toetamisel kriisi ajal on Kaasi sõnul nii positiivseid kui negatiivseid näited. «Positiivne, et on õnnestunud käivitada mõned programmid, mis reaalset aitavad ettevõtetel konkurentsivõimet parandada - uuemasse tehnoloogiasse investeerimise toetamine, ekspordi ja turismi tootearenduse toetamine. Need on alad, kus on ka tulevikus rohkem väljavaateid,» ütles ta. «Väga tekitab endiselt muret toetuste kasutamisega seotud suur bürokraatia ja kaudsed kulud ettevõtjatele,» lisas Kaas. «Sellest on aastaid räägitud ja üritatud midagi muuta, aga need muudatused olid rohkem kosmeetilist laadi.»

Maaelu valdkonnas, kus valitsus ettevõtete toetamisel on küll palju ära teinud, esineb samuti probleeme. «Teatud regulatsioonid takistavad näiteks väikeettevõtjatel toetusi kasutada. Mikroettevõtted saavad, aga väikesed alates kümnest töötajast ei saa,» märkis Kaas. «Sellised reeglid ja määrused mis kunagi keegi kehtestas, tuleb kõik üle vaadata ja sellega on meil suured raskused. On keeruline saada erandit Eesti jaoks mingis regulatsioonis ja isegi kui see on väga vajalik, siis otsustajad ja ministeeriumide esindajad ei taha seda kahjuks väga teha.»

Kaasi sõnul ei tähenda see, kui majandusel hakkab tänavu võibolla paremini minema, et väikeste ettevõtete olukord juba märgatavalt paraneb. «Väikeste ettevõtete jaoks on väga oluline siseturg. Selle olukord pole sugugi paranemas,» nentis ta. «Siseturu nõudlus on pigem veelgi rohkem langenud, sest ettevõtjaid on üllatatud mõengi pommuudisega maksustamise valdkonnas - nii käibemaksu ja aktsiiside tõus kui ka Tallinna müügimaks.»

Otsuste mõju ettevõtlusele analüüsitakse vähe

Sellised maksumuudatused on Kaasi sõnul murettekitavad. «Eesti põhiline müügiargument rahvusvahelises plaanis on siiamaani olnud, et meil on olnud stabiilne ja läbipaistev maksusüsteem ning suhteliselt madalad otsesed ettevõtlusega seotud maksud,» lausus ta. «Samas on teada, et Eestis on juba üldiselt suhteliselt kõrge maksukoormus, kui arvestame kõiki makse, kaasa arvatud tööjõumakse.»

«Valitsus reeglina ettevõtteid tervikuna eriti ei kuula,» tõdes Kaas. «Mõningaid üksikuid suuremaid kuulab vahel, kui räägime Estonian Airist, energiaturu avamisest või teistest suurtest projektidest, mis seotud meie loomulike monopolidega või rahvusvaheliste kontsernidega. Nendel juhtudel võibolla ka arvestatakse eraldi mingisuguste ettevõtjate huve,» lisas ta. «Ettevõtjaid tervikuna aga kuulatakse tihtipeale alles siis, kui vale otsus juba tehtud ja on mingi väga suur probleem tekkinud.» Siiamaani pole tema sõnul tavaks saanud, et iga otsust ja eelnõu oleks enne sellest aspektist arutatud ja analüüsitud, kuidas see mõjub väikeettevõtetele ja ettevõtlusele tervikuna. Üks näide on hiljuti rahandusministeeriumis valminud mitme maksuseaduse muutmise eelnõu, mida EVEA-le kooskõlastamiseks ei esitatud.

Lobijõuta ei pruugi head ajad niipea tulla

EVEA põhiline eesmärk tänavu on Kaasi sõnul liikmeskonda kasvatada, et saada võimalikult tugevaks. «Oluline eesmärk on ulatuda kõikide väikeste regionaalsete ühendusteni, mida on Eestis päris palju, pakkuda neile koostööd ja luua koos toimiv üleriigiline võrgustik, et mõjutada nii üleriigilisel kui kohalikul tasandil ettevõtluskeskkonda ettevõtjatele soodsas suunas,» selgitas ta.

EVEA liikmeskonna kasv sõltub sellest, mida see oma liikmetele pakub, kuivõrd liikmemaks otseselt või kaudselt tule neile hüvede ja teenustena tagasi, nentis Kaas. EVEA püüab tema kinnitusel oma teenuseid arendada nii, et oleks ettevõtetele vajalik ka praktilisel viisil.

Samas väikese liikmete arvu puhul on keeruline mõju omada ning ettevõtetele kasulik olla. Seetõttu sõltub vähemalt esialgu liikmeskonna kasv ka sellest, mil määral on ettevõtjate seas põhimõttelist arusaama, et väikestele firmadele on vaja ühist häält ja rusikat, et nii valitsuse kui ametiühingutega võrdselt asjadest rääkida. «Samas on meil väga palju liikmeid, kes on olnud EVEAs juba üle 10 aasta, need ilmselt näevad selles ka ratsionaalset põhjust, mitte vaid arusaama, et ettevõtjatel peab olema ühine ametiühing,» täpsustas Kaas, et mingit praktilist kasu saavad liikmed EVEAst ka praegu.

«Tahaks ettevõtjatele südamele panna, et nad ise võtaks oma kätte oma saatuse ja aktiivsemalt ühineksid,» rõhutas Kaas. «Kui ettevõtetel halbadel aegadel, mil koostööd on hädasti vaja, pole lobijõudu, siis head ajad ei pruugi piisavalt kiiresti saabuda.»