Üks samm võlaringist välja

Väikeettevõtteile 2011. aastal avanev võimalus arvestada käibemaksu kassapõhiselt leevendab veidi käibekapitali nappust ega nõua riigilt lisakulu.

Hilinevad maksed on väikefirmade suurim probleem. Klient lihtsalt ei maksa tähtajaks, kõik on kõigile võlgu. Ka maksuametile ollakse järjest enam võlgu. Osa sellest võib olla pahatahtlik käitumine, kuid enamik ettevõtjaist on ausad kodanikud ega hilineks maksmisega, kui neile makstaks õigel ajal.

Probleemi süvenemisele aitavad kaasa majanduskriis ja vildakad seadused, mis lubavad nt avaliku sektori hankijail ja ELi institutsioonidel maksta ostuarveid 60 päeva jooksul. Makstakse aga veelgi hiljem! Tugevama õigusega maksavad ka suurfirmad väikseile tarnijaile siis, kui heaks arvavad. Äriühingud peavad kasutama tekkepõhist raamatupidamist, st käivet peetakse toimunuks arve esitamise hetkel, kuigi tasutakse see paari kuu pärast või isegi sootuks tasumata jäetakse.

Ettevõttel tekib käibemaksu riigile tasumise kohustus arve esitamise kuule järgneva kuu 20. päevaks. Kui selleks ajaks pole klient arvet tasunud, on müüja asi käibemaksuks raha leida. Muidu pannakse info temast kui maksuvõlglasest avalikult välja. Lisaks häbile ja riskile kaotada klientide usaldust hakkab ettevõtja maksma riigile soolast maksuintressi.

Üks samm probleemi lahendamiseks oli EVEA ettepanek laiendada kõigile väikeettevõtetele seni FIEdele antud õigust kasutada kassapõhist käibemaksu arvestuse korda (vt ÄP 15.10.2009). Ettepanek leidis heakskiidu rahandusministeeriumilt ja Euroopa Komisjonilt. Kahju muidugi, et üsna oluliste piirangutega: käive kuni 200 000 eurot, rakendumine 2011, mitte 2010, nagu palusime. Ja EK pani omakorda erikorra kehtivuse tagumise piiri 2012. aasta lõpule.

Nimetatud käibe piiresse mahub u 70% äriühinguist. Üle minna teisele süsteemile pole mõtet kiire käibega sektoreis, nt jaekaubandus, toitlustus, teenindus. Eelkõige leevendab muudatus nende väikeettevõtjate olukorda, kes müüvad teenuseid-kaupu avalikule sektorile ja suurettevõtteile - need partnerid venitavad maksmisega enim. Võidavad ka ehitajad, arhitektid, konsultandid jt, kel tuleb esitada suuri arveid.

Uuest võimalusest võivad reaalselt kinni haarata 10-15% väikefirmadest. See annab kindlust, et kliendi viivitamisel või pikema maksetähtaja andmisel ei pea ise 20% arvest riigile ette maksma. Makstakse, kui raha on kliendilt laekunud. See tähendab väikefirmade käibekapitali defitsiidi olulist leevendamist. Riik ei kaota midagi: sihtrühma osakaal käibemaksus on 6%; maksutulu ei kao kuskile, võib tekkida vaid väike ajaline nihe ühelt meetodilt teisele üleminekul, ent see ei teki kogu sihtrühmal korraga.

Murelikuks teeb riigi pikk ettevalmistus nii lihtsa ja kõigile kasuliku muudatuse elluviimiseks. Mäletame mullu suvel paaripäevase etteteatamisega tõstetud käibemaksu. EVEA väljendas kiirustamise üle nördimust ja esitas kaebuse õiguskantslerile. Lootsime, et muudatuse sisseviimisel sellest aastast saavad ettevõtjad väikse revanši. Ent nüüd kasutavad ametnikud meie omi etteheiteid, et maksumuudatusi ei tohi teha kiirustades, ja võtavad üle aasta mõtlemisaega!

Karta on, et märtsiks lubatud rakendusmehhanismi kontseptsioon seab täiendavaid piiranguid, mis võivad muudatuse tervendavat mõju vähendada, sest maksuamet oli kohe ettepaneku suhtes kriitiline, kartes kasvavaid käibemaksupettusi. Ikka ja jälle kumab läbi riigi usaldamatus kodanike vastu - reegleid tahetakse teha üksikute petturite järgi.

Tuleb see mehhanism lihtne või keeruline, kasutagem seda pilootprojektina - kui uuest süsteemist on kasu, peaks kassapõhist käibemaksu arvestust võimaldama kõigile ettevõtetele, nagu toimub juba palgaga seotud maksude arvestus. Üks kindel tulemus oleks käibemaksuvõlgade järsk kahanemine.