EVEA seisukohad FIE-de käibemaksuerandi kohta

EVEA volikogu on pidanud põhjalikke konsultatsioone antud küsimuses nii FIE-dega, kui ka väikeettevõtjatega, kes oleksid potentsiaalselt huvitatud käibemaksu kassapõhisest arvestusest. Oleme küsinud ka mitmete raamatupidamisfirmade arvamust.

EVEA volikogu on jõudnud järgmistele seisukohtadele:

1. FIE (eng. self-employed) on väikeettevõtluse algvorm, mis on laialt levinud kogu maailmas. Kui „vanas Euroopas” peetakse seda „elustiili ettevõtluse” põhivormiks ning püütakse igati toetada ja soodustada, siis Eestis on FIEde olukord äärmiselt keeruline nii juriidiliselt kui ka maksustamise osas. Markantne on see, et FIE-d ei kajastu reeglina Eesti ettevõtlusstatistika suhtarvudes (nt. ettevõtjate arv 1000 elaniku kohta on seni arvestatud vaid Äriregistris registreeritud äriühingute ja FIE-de põhjal). Samas on täna Eestis ca 44 000 tegutsevat FIE-d – vaid kolmandiku vähem, kui tegutsevaid äriühinguid. Käibemaksukohustuslike FIE-de arv on täna 4844. FIE-de 2008.a. tulu enne sotsiaalmaksu mahaarvamist oli ligi 1,2 mlrd. krooni. Eesti FIE-de ainsaks seniseks eeliseks oligi võimalus arvestada käibemaksu kassapõhiselt. Teised väiksed mööndused, nagu nt. majandusaruande esitamise kohustuse puudumine on sisuliselt kaotatud, kuna avaliku sektori ettevõtluse tugiprogrammides osalemisel nõuavad EAS ja PRIA tekkepõhise (kohustusi kajastava) majandusaruande esitamist kõikidelt taotlejatelt. Samas on viimastel aastatel tehtud mitmeid otsuseid, mis on oluliselt suurendanud FIE-de halduskoormust ja maksukoormust (kohustuslik registreerimine Äriregistris, sotsiaalmaksu miinimummäärade tõstmine). Paljude kõrgete ametnike suust oleme kuulnud avaldusi, et FIE kui ettevõtlusvorm tuleks sootuks kaotada – kujundagu end ümber osaühinguteks. EVEA on seisukohal, et FIE kui ehtne isikutasandil eraettevõtluse vorm peab jääma ning selle õiguslik staatus ja asjaajamine peab olema selge ja lihtne.

2. Lähtuvalt eeltoodust ning olles konsulteerinud paljude FIE-de ja ettevõtluse ekspertidega oleme veendunud, et kassapõhise käibemaksustamise säilitamine on suurele osale käibemaksukohuslastest FIE-dest väga oluline, selle kaotamine võib tekitada paljudele FIE-dele majandusraskusi kuni ettevõtluse lõpetamiseni. See on eriti oluline valdkondades, kus tehtav töö ja selle eest tasumine toimub suure ajanihkega ning summad on korraga suured (nt. projekteerijate, ehitajate, kunstnike, konsultantide teenused, suurettevõtetele ja avalikule sektorile pakutavad tooted ja teenused, kus tasumise reaalsed tähtajad on tihti üle 30 ja isegi üle 60 päeva.)

3. Eelmises punktis toodud põhjustel toetame täielikult Euroopa Komisjoni seisukohta, et võrdse kohtlemise põhimõttel peaks käibemaksu kassapõhist arvestust laiendama kõigile mikro- ja väikeettevõtetele, seades kokkulepitud käibepiiri. Oleme veendunud, et sellest võimalusest haaraks kinni suhteliselt väike osa ettevõtjatest, just teatud spetsiifilistes valdkondades tegutsevad väikeettevõtted, kuid see oleks nendele oluliseks kergenduseks positiivse rahavoo säilitamiseks ja kuhjuvate maksuvõlgade vältimiseks. Käibemaksuvõlad tekivad väikefirmas eeskätt selle tõttu, et kohustus tekib varem, kui selle põhjustanud müügiarve on kliendi poolt makstud. Väga väikese käibega firmades puuduvad reeglina vabad rahalised vahendid käibemaksu ettemaksmiseks. Kassapõhine käibemaks väiksematele ettevõtetele oleks eriti suureks abiks just praegustes majandustingimustes. See on meede, mis ei nõua lisaraha eelarvest, kuid mis reaalselt vähendaks käibekapitali puudust ja sellest tekkivaid makseraskusi ja võlgasid.

4. Oleme samal arvamusel hr. Olavi Kärsnaga, kes juhib oma vastuses Teie päringule tähelepanu, et kassapõhine maksuarvestus toimub juba aastaid palgaarvestuse näol kõigis ettevõtetes ning siin ei ole tegemist kahekordse raamatupidamise kohustusega või läbipaistvuse kadumisega raamatupidamises. Küll võib erikorra kasutajate ringi laiendamine tuua kaasa asjaomaste firmade mõningase raamatupidamiskulu suurenemise, kuid see ei ole arvestatav võrreldes muudatusest saadava kasuga. Kindlasti ei ole probleemiks ka see, et raamatupidamisfirmad saavad veidi lisatööd - lisatulu vastu ei tohiks praegu kellelgi midagi olla.

5. Leiame, et Rahandusministeeriumi poolt pakutud Sloveeniaga sarnane käibepiir on mõislik ja piisav. Lihtsuse mõttes võiks see summa olla Eesti tingimustes meeldejäävam - nt. 200 000 EUR või 3 miljonit EEK. Pidades silmas riigi kurssi eurole üleminekuks, oleks ehk ümmargune summa eurodes mõistlikum.

6. Muudatuse sisseviimise ajakava kohta arvame, et kuna tegemist oleks vaid võimalusega, mitte kohustusega teha muudatusi oma käibemaksu arvestuses, siis võiks see hakata kehtima alates 1. jaanuarist 2010. Kui riik pidas sel suvel võimalikuks tõsta kõigile kohustuslikku käibemaksu paaripäevase etteteatamisega, siis selliseks positiivseks ja vabatahtlikuks muudatuseks ei ole üleminekuaega vaja. Vaja on vaid teha kiiret teavitustööd väikeettevõtjate hulgas ning siin pakub EVEA Rahandusministeeriumile koostööd ja abi.